Kristjan - Olari Leping KRISTJAN-OLARI KOOLITUSED


Kas sa tahaksid, et sul oleks rohkem vaba aega? Kas  sa sooviksid töötada kiiremini ja teenida rohkem? See kõik on võimalik, kui sa tegutsed efektiivsemalt. Ma mõtlen pidevalt, kuidas vähema ajaga rohkem saavutada ja leian selleks üha uusi ja paremaid mooduseid, tänu millele saan ma oma tööga järjest kiiremini hakkama. Tahan, et ka sina saaksid oma aega efektiivsemalt kasutada. Koolitustel jagangi sinuga neid põhimõtteid, kuidas sa saaksid seda teha.

 

Kristjan-Olari Leping

 

Mida on võimalik teha 5 või 10 minutiga?
 
Iga päev tekib selliseid lühikesi ajahetki, kus sul 5 või 10 minuti jooksul ei oleks nagu midagi konkreetset teha. Sageli juhtub see siis, kui sa ootad järgmise tegevuse algust. Näiteks kui sa ootad koosoleku algust, jõuad kohtumisele 10 minutit varem või kui inimene, kellega sa telefonis rääkida tahtsid, ütleb et helistab sulle 5 minuti pärast tagasi. Enamik inimesi sellistel hetkedel ei tee mitte midagi. Aga selliste ajalünkade ärakasutamine muudab meie ajakasutust tunduvalt efektiivsemaks. Kui kõik sellised pausid kokku liita, siis päeva jooksul koguneb nii kokku üks, kaks või isegi rohkem tundi.
 
Õnneks on väga mitmeid võimalusi kuidas parajagu üleolevat 5 või 10 minutit efektiivselt kasutada. Järgnevalt ma toon lühikese loetelu võimalustest, mida me kõik saame sellistel hetkedel teha:
  • Tööta läbi oma e-kirjad. Kuigi sul peaksid olema konkreetsed kellaajad päevas, millal sa tegeled oma e-postiga, võid sa siiski aega kokku hoida, kui kasutad ajalünki e-kirjade läbitöötamiseks. Miks ma ütlen läbitöötamiseks, mitte lihtsalt lugemiseks? On oluline, et sa mitte ainult ei loeks kirju, vaid et sa ka nendele vastaksid või siis võtaksid vastu otsuse, kuidas edasi tegutseda. Nii on sul võimalik järgida reeglit, et iga e-kirjaga tegeled sa ainult ühe korra
  • Kontrolli ja korrasta oma päevaplaani. Alati on hea vaadata korra oma päevakavas olevatele nii tehtud kui ka tegemata toimetustele. Kas kõik läheb plaanipäraselt? Millised on järgmised tegevused? Ega ma ei ole midagi tegemata unustanud? Kui ennast natuke mõttes järgmisteks ülesanneteks ette valmistada, siis tulevad need ka paremini välja.
  • Sotsiaalne vestlus. Kui sinu juures on keegi, siis on hea mõte temaga vestlus alustada. Pole tähtis, millest te konkreetselt räägite, aga see on võimalus hoida ja arendada edasi olemasolevat kontakti või arendada uut. Kunagi ei või teada kui kasulikuks see suhe võib osutuda.
  • Telefonikõne. Sellised momendid on väga hea aeg teha üks telefonikõne sotsiaalseks vestluseks. Helista mõnele sõbrale ja tuttavale ja küsi kuidas tal läheb?
  • Loe raamatut või ajakirja. Ooteaeg on suurepärane võimalus erialaseks enesetäienduseks. Vali välja mõni erialane raamat või ajakiri, kanna seda alati endaga kaasas ja loe seda siis, kui midagi teha pole. Nii suudad lugeda iga nädal vähemalt ühe raamatu. Kui sa loed aastas 52 erialast raamatut, siis muutud oma kolleegidest ja konkurentidest oluliselt asjatundlikumaks oma erialal.
  • Tee kehalisi harjutusi. Sa võiksid kasvõi lihtsalt korraks laua tagant püsti tõusta, sirutada ja venitada ennast. Aga võid teha ka näiteks kätekõverdusi.
  • Korrasta oma töölauda. Vaata oma töölauda, kas kõik asjad on omal kohal. Kas seal on üleliigseid pabereid mida võiks minema visata? Puhas ja korras keskkond teeb töötamise palju meeldimaks ja efektiivsemaks.
  • Vaata kaugusesse. Kontoritöötajatel on suureks probleemiks see, et me vaatame koguaeg lähedale, ükskõik kas me töötame arvutiga või tegeleme paberitega. Pidev lähedale vaatamine koormab meie silmi. Selleks, et silmad saaksid puhata vaata paariks minutiks kaugusesse, aknast välja. Mõtle oma tänase päeva peale. Mõtle tegevustele, mis sind veel ees ootavad. Kujuta neid oma vaimusilmas ette. Nii puhkad sa üheaegselt silmi ja valmistad end psühholoogiliselt ette järgmisteks tegevusteks.
 
Tegelikult on selliseid asju, mida sa jõuad lühikese ajahetkega ära teha veel väga palju. Millised need on sõltub suuresti ka sinu ametist ja tegevustest. Mõtle loominguliselt selliste asjade peale. Ma olen kindel, et sa leiad veel palju võimalusi, kuidas kasutada ajahetki, mis muidu raisku läheksid, tegusalt.
 
Kuidas olla efektiivne üliõpilane?
 
Üldjuhul tahavad kõik üliõpilased oma õpingutega edukalt hakkama saada. Ometigi osutub kõrghariduse omandamine paljudele vaevarikkaks katsumuseks ja mitte kõik ei suuda seda läbi teha. Üldlevinud on arvamus, et selleks, et ülikoolis hästi hakkama saada tuleb palju õppida. Samas ei ole paljudel tudengitel tahtmist ega viitsimist pidevalt väga palju aega õppimisele kulutada, sest ühelt poolt on see tüütu ja teisalt on ju mitmeid teisigi toredaid ja vajalikke tegevusi, mis oma aja nõuavad.
 
Kuid kas selleks, et olla edukas üliõpilane on tingimata vajalik ajaliselt väga palju õppida? Kas ei võiks olla kergemaid mooduseid, kuidas efektiivsema tegutsemisega oleks võimalik saada hakkama väiksema ajakuluga. Tegelikult on küll. On palju võimalusi, kuidas saab teadmisi omandada efektiivsemalt ning kuidas on võimalik oma aega targemalt kulutada, et õppimise kõrvalt jääks aega ka teisteks tegevusteks.
 
Põhilisteks märksõnadeks efektiivse õppimise juures on kiire tegutsemine ja keskendumine kõige olulisemale. Kuna õppimine toimub väga suures osas lugemise teel, siis sõltub õppimise kiirus suuresti meie lugemiskiirusest. Seega kui me suudame kiiremini lugeda, siis suudame ka kiiremini õppida. Järelikult on kiirlugemine üliõpilase jaoks väga kasulik osku ning kui me tahame aga õppida minimaalse ajakuluga, siis on kiirlugemise valdamine lausa hädavajalik. Kui vastavate tehnikate abil suurendada oma lugemiskiirust 2 või 3 korda, siis annab see väga suure ajavõidu.
 
Efektiivne õppimine eeldab ka prioriteetide seadmist. Iga aine ja iga õppematerjali juures on teemasid, mis on olulisemad ja ka neid, mis on vähem olulisemad. Selleks, et lühikese ajaga saada võimalikult palju teadmisi, on oluline esmalt omandada kõige olulisemad teadmised. Enamasti on olulisem teada erinevaid nähtustevahelisi seoseid ja üldiseid põhimõtteid kui üksikuid fakte. Hea on ka see kui õnnestub kogu teemast saada kiiresti üldine pilt. Selleks on vajalik, et sa võimalikult kiiresti suudaksid kogu kursuse temaatika läbi töötada. Õppematerjali esmane läbitöötamine ei tähenda selle põhjalikku lugemist vaid seda, et kiirkorras tutvutakse kogu aine temaatikat puudutavate allikatega, loetakse nendest ainult kõige olulisemaid kohti (näiteks peatükkides sissejuhatused ja kokkuvõtted). Kui kõige üldisematest põhitõdedest on aru saadud, siis on hiljem aega tegeleda spetsiifilisemate teemadega ning detailidega. Selline lähenemine kindlustab ka selle, et me alati omandame esmalt kõige olulisema, et ka siis kui me rohkem ei jõua õppematerjaliga tegeleda, siis teame vähemalt aine põhitõdesid.
 
Kuidas aga teada saada, mis on kõige olulisem. Selleks on mitmeid erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks on vaadata kogu õppematerjal läbi sellise pilguga, et mida on tahtnud selle kirjutajad rõhutada. Millised on teemad ja mõtted, mida on mitmeid kordi korratud? Millisei väiteid on kirjutatud suuremas või rasvasemas kirjas? Mille kohta on tehtud jooniseid? Millest kirjutatakse sissejuhatustes ja kokkuvõtetes? Hea mõte on ühendust võtta vanemate üliõpilastega, kes on selle aine eelnevalt läbinud ja üritada koguda nendelt asjakohast informatsiooni. Sageli oskavad nad öelda, millised on eksamiküsimused, millistele teemadele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, kust leida häid õppematerjale jne.
 
Väga oluline on kursuse eduka sooritamise jaoks teada ka kõiki ainega seonduvaid nõudeid. Milline on kohustuslik ja milline on soovitatav kirjandus. Millised on kirjalike tööde tähtajad ja millised on nendele töödele esitatavad nõuded? Kuidas toimub hindamine? Mis on seminaride sisuks? Vajalik on, et me saaksime sellise info kohe semestri alguses. Sellisel juhul me teame täpselt, millele on vaja õppimisel rohkem tähelepanu pöörata, et aine edukalt läbida. Kui aine tehniline info ei ole meile detailselt selge, siis on vaja seda õppejõult küsida kuni üksikute detailideni välja, et me alati teaksime täpselt, mida meilt nõutakse. See aga tekitab tarbetut ajakulu.
 
Enamasti hakkavad üliõpilased intensiivsemalt õppima vahetult enne eksameid, samas semestri alguses ei võta paljud õppimist kuigi tõsiselt. Efektiivne üliõpilane tegutseb aga vastupidiselt. Ta teeb kõva tööd semestri alguses ning selleks, ajaks kui eksamid lähenevad on ta teema juba omandanud ning piisab vaid mõningasest kordamisest, et õpitut mitte unustada. Selline lähenemine annab enesekindluse, et me ei jää õppimisega kunagi ajahätta ning ei teki eksamieelset paanikat. Semestri esimeste nädalate jooksul on hea, kui me saame kiiresti kogu materjalist üldise pildi ning seejärel töötame selle läbi. Samuti on väga palju kasu sellest, kui me oleme loenguteks, seminarideks ja praktikumideks ettevalmistunud. Kui me juba eelnevalt kasvõi natukenegi teame millest tänases loengus räägitakse, siis jääb meil seal kuuldu palju paremini meelde ning me suudame oma ajus luua rohkem seoseid ja saada aru asjade põhimõtetest. Paraku suur osa üliõpilasi ei tee niimoodi ja tulemuseks on ajapuudus ja paaniline õppimine eksamitele vahetult eelnevatel päevadel. Niimoodi ei jää kahjuks õpitu kuigi hästi meelde ning me väsitame end eksamipäevaks, mistõttu ei suuda me eksamil hoida oma mõistust värskena ega olla loovad.
 
Kõige hullem on aga see kui paaniliselt õpitakse eksamile eelnevatel tundidel. See, et viimaseid ajahetki enne teadmiste kontrolli tahetakse oma teadmiste parandamiseks veel ära kasutada on küll loomulik, kuid paraku on see väga ebaefektiivne ja sageli eksamitulemusele kahjulikult mõjuv tegevus. Sellise viimase minuti õppimisega me väsitame end, tekitame endas pingeid. Samuti võime sellise õppimisega oma mälust osa teadmisi ajutiselt ära kustutada. Palju mõistlikum on enne eksamit puhata ja lõõgastuda, hoida oma mõistus värske. Sellest on palju rohkem kasu kui intensiivsest õppimisest vahetult enne eksamit. Isegi siis kui me pole jõudnud piisavalt eksamiks õppida, on mõistlik sellega leppida ning üritada lõõgastuda, sest paanilisest õppimisest on rohkem kahju kui kasu. Sellise õppimisega võib küll omandada üksikuid fakte, kuid see mõjub halvavalt meie võimele probleeme lahendada ja eksamil loovad olla, mis on enamasti hea hinde saavutamiseks tähtsam.
 
Efektiivne üliõpilane puhkab piisavalt. Ei ole kuigi mõistlik korraga liiga kaua õppida. Päev otsa uute teadmiste omandamisega tegelemine on väga väsitav ja nii ei jää meile õpitu kuigi hästi meelde. Oluline on piisavalt vaheldada vaimset ja füüsilist tegevust ning õppimises on vaja teha iga 45 minuti järel paus kasvõi 5 minutiks. Pausid ei pea olema pikad, kuid neid tuleb teha suhteliselt sagedasti, et me end ära ei väsitaks.
 
 

Tahad õppida paremini keskenduma?
Pakun sulle tasuta e-raamatut, mis õpetab sind paremini keskenduma. Parem keskendumine aitab sul kiiremini lugeda ja aega kokku hoida.
Nimi:
Email: